kevad

sel aastal tuli kevad teisiti
kõigil tundus olevat depressioon
ka mina olin kahtlev ja katki
ent ometi võrsus nende kildude vahelt
kiduraid ja pahklikke põõsaid
sest ka minu sees elas siiski kevad

päike oli ka laugude all liiga ere
pea voolas täis halbhaledaid mõtteid
mis kunagi lõplikult ei vaibunud
küll aga hajus ära kogu motivatsioon
ma justkui hõljusin ringi neil päevil
ühtaegu rõhutult raske ja kergpidetu

ma armusin ning ehk ka armastasin
ega teadnud mis neist tunnetest edasi saab
ma kaotasin ennast üha uuesti
lõikasin läbi õisi oksi ja juuri
ning vabalangedes oma sisemuse kaljudelt
tundsin enne asfalti tiibade all tuult

kuid juba on mu põsesarnadele pesa
teinud sellesama erepäikese kiired
juustes lõhnab tuul nahal valgus
mis tasa silitab okstelt pahklikkuse
mille paistel võrsub pelglikke pungi
suvi toob oma kompsudes ehk viljugi

mai keskpaik, 2014