***

laman sel sininiiskel poolvarahommikul
esimesed päikesekiired silmas
eelnenud öö kütkes
ning püüan vankumatult oma peas
ridastada eilseid lembuseid
veel enne kui nad koltuvad
oma iseäralises aususes kohmetuvad
ning sulnilt uutele jahimaadele hulbivad

nad lehvitavad mulle enne haihtumist
jätavad mu vastu tärkavat päeva
ihuüksi ekslema
oma ajusünnituste võpsikusse
jäntide mõttemõlgutuste rapikusse
ning ogaruste rägastikku
kui üritan neist lahtipuserduda
paiskub mõttekäärude vahelt õhku
enesetundeusaldamatuse mürk
mis mu hetkeks halvab

seepeale tõmbad justkui mõttelugerina
mind omaenese trilemmade vahelt
sinu tõsimeelselt lihtsasse embusesse

17.mai.2014 Käsmus