Uisutaja

Ma mängin mängu
õhukesel jääl
ning ise seda kulutan veel õhemaks
navigeerides poolosavalt
ametlike versioonide vahel
ja selle, mis
tegelikult juhtus.

Alati peab olema 1 inimene
kes teab kogu tõde
inimesi nimesid nägusid
kellaaegu ja kõiki detaile
vähemalt pihtimise hetkedeks
(hiljem ununeb ja ongi parem).

Tema peab mõistusel püsimiseks
alati olemas olema
aga teistele vihjates
asjade tegelikust olemusest
tuleb alati, raisk,
meelde jätta
kellele mida räägitud sai.

Õnneks tundun loomult
hea uisutaja olevat ja
läbi jää pole veel kukkunud.

[30/12/2011]

***

pea ees jalad taga olen jälle
hüpanud oma hinge kuristikku

sinna, kust juba on teada
et tõusta võib kõrgemaid lende
kasvada tugevamaid tiibu

ent sama võimalik on leida eest
vaid asfaltpinna teravad kivid
ja valu ja veri ja valu ja veri

[02/02/2012]

paranemine

ainus võimalik ravim
sellele haigusele
on värskus

teda peab manustama
just piisavas koguses
piisava intensiivsusega
ning sealjuures balansseerides
hingamispauside
igatsushetkede
ning enesekeeldude vahel

liiga palju korraga
lööb pildi mustaks
süsteem taastub
ning haigus naaseb

väikesed sõõmud
pikkade vahedega
pole jällegi piisavad
nende mõju jääb nõrgaks

ning ravi valel ajal peatades
enne tulemuslikkuse saabumist
tekib trots ja selle jätkamine
ka tahte korral muutub võimatuks

ainult veel leidmata kogustes
välja arvutamata vahekordades
peab värskust manustama
arvutamine võib teha valu
pärishaigus võib süvendada veelgi
ent see on ainus võimalus
veel viimane võimalik lootus
teenida ära paranemine

[02/02/2012]

klaaskarbiigavik

müün tükikaupa oma hinge
neile, kellest lubasin hoiduda
kui olin veel väike
sellele, mida lubasin vältida
kui pealtnäha vaatasin
ning asjadele, mida ei pidanud tarbima
isegi suureks saades

sellest hoolimata
kaotan iga päevaga
iseendast üha uusi tükke
vahel annan neid tasutagi
ise kätt keelatuni sirutades
või
tähelepanu eest kauba peale
palun tulge ainult jälle
võtke, kui see midagi loeb
võtke ikka, kui ei loe

kui suureks kasvamine tähendab
mõistlikuks hakkamise, korteriüüri
õigeks ajaks tööle jõudmise
ja muude rutiinsuste juures seda,
et mul pole aimugi
kellena ma seda läbi elan
siis tõesti
igavene klaaskarbiigavik mulle
palun

[13/09/11]

suudlus 2

su huultelt tunda lootsin maitset teist
kui neil, mis suudeldud mul varem
ja mõtlesin, et miski pole etem meist
ja sinust keegi teine pole parem

su suudlus maitses nagu teised kõik
seal pisut sigaretti, pisut omapära
ja sügavalt jäi rõhuma mind tõik
et maailm mu ümbert suudeldes ei kadund ära

ei lennand liblikaid, ei tundnud kirge
kui kohtusid me huuled ihahoos
ning peas üks mõte vaid mul püsis virge
et lõpp ei ole õnnelik ses loos

öid veedetud sai taga kinni uste
üksainus selgus ilmutas end ajavoos
et peale olnu, mineviku, mälestuste
meid mitte miski ei hoia enam koos

[lõpetatud 18/02/2012]

kogemustepagas

meile on antud vaid üks elu
üks kogemustepagas
mida täita
ja lõputult erinevaid teid
mille vahel valida

kõiki neid
ei saa keegi käia
ikka tuleb teha mõned valikud
mõned uksed tagaselja
jalaga kinni lüüa
niiet krohvi variseb
nagu tegematajätmisenukrust
ja kogematajäämisekurbust
ning rohi on alati
kellegi teise hoovis magusam
ja kellegi teise elus rohelisem

olgu elu nii rahuldav kui tahes
siis kelles ei kriibiks
vahetevahel ussike
et mis siis kui
ma oleksin nii teinud
ma oleksin tema valinud
ma oleksin rohkem pingutanud
ma poleks alla andnud
ja käega löönud
kas kes ja millises elus
oleksin ma siis

kogu võimaluste paabel
käib aeg-ajalt kummitamas
oma veel sulgemata uste
ja võimalikult elatavate eludega
sest ükski pagas
ei saa katta kõiki võimalusi
ning mitte keegi
ei saa lõpuni kinnitada
kas meie valikud
olid siis ikkagi õiged
või mitte

[10/04/2012]

mälufotod

tee minust alastipilte oma silmadega
ning mina
salvestan oma ajukäärude vahele
su abaluud ja puusajoone
käelihased säärejooksu
ning viisi
kuidas su selgroog kaardub

mälestused on paremad kui fotod
nad pole kunagi häirivalt aegunud
vaid toovad meelde ainult selle
mis mäletamist väärt
mis muidu hääbuks
(mida silmi avades
enam iial näha ei saa)

tee minust pilte oma silmadega
ning mäleta vaid seda
mida tahad
seda head, mida mina endas kunagi näha ei osanud

fotosid ära vaata
neis on alati midagi valesti
need on alati tehtud liiga hilja

[21&26/07/2012]

muutusevalu

Ma olen nüüd kindel
et vihkan kirega kõike uut
ja nostalgeerin kõike vana
mida kunagi tagasi ei saa
sest mu elu on seda kõike täis

muutusi
uusi asju, mille kohta ma
ei oska seisukohta võtta
enne
kui need on vanad asjad
ning veel vanemaid asju
mille ma olen kaotanud
vahel endast tulenevalt
vahel force majeure tahtel
ning kogu see muutusevalu
on minusse kodeerinud instinktiivse hirmu
vastumeelsuse
liimi
millega vana üritada endas hoida
ning põhjustagajärgseosega valu
sest kõik mis on määratud ära kukkuma
läheb kinnihoidmisel mädanema

nii ma vihkangi
dubstepi, facebooki ja nutitelefone
sest ma ei mõista neid
ning nutan taga
elu ja võimalusi
mille igatsusest une nägeminegi
liiga valus on

[25.mai.2012]