seisata

jääks vahelduseks pidama
ei õitseks enam
ei haljendaks
ja mataks maha kõik sädemed
mis kevad mu sees sütitab

ei ehiks end võõraile
ei lehviks ei leviks
jääks rahule ja hõljuma
keskenduks eneseparendusele
mitte hingeleekide püüdele

jääks korraks seisma
sulgeks silmad ja suu
peataks vere voolamise
ja valaks noorustule lätte
igaveseks tumeda veega kustu

22.04.14

noored naised

noored naised päästavad maailma
oma säravate silmade
puhaste naiivsete hingede
empaatiavõime ja tabula rasaga

nende hirvesilmad vilksatavad su ellu
nad on kerged ja pidetud
ilmuvad vaid hetkeks
sähvatavad ja kaovad siis
mälestus neist hajumureneb
ja pole võimalik tuvastada
kas nad olid ulmas või ilmsi

nad päästavad maailma
kohtumise kaupa
murenevate
murelike ja muserdatud meeste kaupa
kes ei tunne enam teed
kelle pea vajab süle
ja hing uue maiguga igatsust

kui ainult luulest ei piisa
ja õhus pole enam armastust
on noor neiu see süütevedelik
mis päästab nende hinges
veel vaevu hõõguva
igavese nooruse tule

noored naised päästavad maailma
aga ainult nende kahe
elitaarset ühismaailma
millest teistel on aimu
vaid mõnel harval hetkel
mõne luuleõhtu valguses
kangastub neile see maailm
mida noored neiud
ja ilusate siseilmadega poeetmehed
nii kangesti päästa ihkavad

20.02.2014

kevad

sel aastal tuli kevad teisiti
kõigil tundus olevat depressioon
ka mina olin kahtlev ja katki
ent ometi võrsus nende kildude vahelt
kiduraid ja pahklikke põõsaid
sest ka minu sees elas siiski kevad

päike oli ka laugude all liiga ere
pea voolas täis halbhaledaid mõtteid
mis kunagi lõplikult ei vaibunud
küll aga hajus ära kogu motivatsioon
ma justkui hõljusin ringi neil päevil
ühtaegu rõhutult raske ja kergpidetu

ma armusin ning ehk ka armastasin
ega teadnud mis neist tunnetest edasi saab
ma kaotasin ennast üha uuesti
lõikasin läbi õisi oksi ja juuri
ning vabalangedes oma sisemuse kaljudelt
tundsin enne asfalti tiibade all tuult

kuid juba on mu põsesarnadele pesa
teinud sellesama erepäikese kiired
juustes lõhnab tuul nahal valgus
mis tasa silitab okstelt pahklikkuse
mille paistel võrsub pelglikke pungi
suvi toob oma kompsudes ehk viljugi

mai keskpaik, 2014

kirjaoskus

mida maksab see
et olen enamjaolt kirjaoskaja
ei kirjuta mahla pakk lahku
ei kirjuta luule read lahku
ja ei kirjuta kokku, mida pole vaja
tean millised sõnad kaotavad käändudes tähti
ja millises vältes miski parasjagu on
ning kuhu käivad komad
ka siis
kui laused on nagu minul
viie rea pikkused

mida maksab mu kirjaoskus
miks olen ma seda põhikoolist alates osanud
kas selleks
et õppejõud saaks kiita mu sõnastust
et mu CV tunduks viisakas
(ja see oleks ilmselt ka ainus viisakus seal
sest ühtegi mõjukat tööd pole ma teinud)
et palvekiri õppejõule
"kas saaks essee esitamiseks pikendust"
või
"vabandust et esitasin töö nädal aega hiljem"
tunduks adekvaatne ja vastuvõetav
et kõik tavalised inimesed saaksid imestada
ja öelda et sul tuleb see hästi välja

mida maksab mu kirjaoskus
sümboolse summa
meil tegelikult raha ei ole
aga ma konsulteerin direktoriga
tudengi jaoks on 10 eurot ka raha
kaks pudelit veini ja pakk sigarette
muidugi siis kui ma suitsetaks
muidugi siis kui ma ei joo korralikku veini

mida see kõik maksab
ma ei tea
tean ainult et
elus olemine
maksab kuradi palju
raha

21.02.2014

relvastus

olen täna parimas varustuses
ning ei
ma pole varustatud ideede
huumori või teravmeelse vaimu
raudkindlate argumentide
või kõigutamatu intellektiga

minu relv sel tandril
on hirvesilmad ja looritet pilk
sätitud soengulokk
säärejooks sukapits
kontsad ja kleit
mis toovad välja mu parimad küljed
(ps: need on jalad
mitte mõttekäigud)
ning komplekti kroonib
punane huulepulk
klassika

olgu mu sees siis mis on
lausrumalus või lollus
noorlootusnaiivsus
elujanu või tüdimus
nõelterav elutunnetus
täna pole neist lugu
täna olen ma see tüdruk
täna olen ma fassaad
täna on mu relvad teised

16.08.13

***

laman sel sininiiskel poolvarahommikul
esimesed päikesekiired silmas
eelnenud öö kütkes
ning püüan vankumatult oma peas
ridastada eilseid lembuseid
veel enne kui nad koltuvad
oma iseäralises aususes kohmetuvad
ning sulnilt uutele jahimaadele hulbivad

nad lehvitavad mulle enne haihtumist
jätavad mu vastu tärkavat päeva
ihuüksi ekslema
oma ajusünnituste võpsikusse
jäntide mõttemõlgutuste rapikusse
ning ogaruste rägastikku
kui üritan neist lahtipuserduda
paiskub mõttekäärude vahelt õhku
enesetundeusaldamatuse mürk
mis mu hetkeks halvab

seepeale tõmbad justkui mõttelugerina
mind omaenese trilemmade vahelt
sinu tõsimeelselt lihtsasse embusesse

17.mai.2014 Käsmus