salvestus

neil augustilõpuöödel
kui õhus on juba tunda
yksikute sygisõhtute krõbekylma
ning ma kõnnin omapead
koju neilt pidudelt
kus sinu nime mainimine
pole ehk hea idee
ning ma võin vaevu
avaldada su olemasolust minus
olen ma siiski õnnelik
et sa oled seal
minus
sygavalsisimas salvestunud
ja ma saan vajadusel
sind endale ette mängida
kui yksindus ja krõbekylm
võimust võtavad
28.08 öösel

***

neil päevil
värvin enne välja minekut silmi
joonistan pähe suu ja kulmud
mängin välja riietuse detailid
juuksed maneerid muu
ja olen veel vähem väljapeetud
kui kunagi varem toona
aga mu juustes on ikka
mu silmis on ikka
killuke sind killuke meid
raasuke kõigist neist aegadest
mil sina ja mina
olime veel kokku meie
ning see ei kao kunagi
ei kao kuhugi
ei haihtu eal mittemillekski
sa särad jälle ja ikka
mu silmade sügavusest välja
kaunistad mind ja mu päevi
kuni nende mõlema lõpuni
ja nii vist ongi
hea

18.10.14

pyhapäeval

me lebame voodis
mina ja sina
sel pühapäeval
ühes suures kerapuntras
puhkame välja maailma
ja selle väsimust endast
ehitame kindlusi koos
kuhu vahel varjule minna
kui pole aega nõndaviisi
kokkupuserdunult olla
hävitame ebalevust kindlusetust
ja loome teineteist
me lebame kahekesi
aga horisontaalis
olen ainult mina
sest sul on 300km kaugusel
palju olulisi tegemisi

18.10.14

hymn korteripeole

poolsuvalisel korteripeol
suvalise tyybiga seksist rääkides
ja syyes silmadega
hoopis teist
mõtlen ikka sinust
kuidas tahaks ses
poolpimedas täissuitsetatud ruumis
sinuga koos lamaskleda
ning kui kõik on lahkunud
ja uksed aknad nende taga sulgunud
sulle anduda
just nii nagu ma alati ihanud olen
öösel kyynlavalgel
muust maailmast hoolimata
järjepidevalt ja alati
ainult sulle

18.10.14

koos

tule minuga
läheme yle katuste lendama
põletame kõik sillad
lõikame kõik seosed
ja hüppame
tiivad meid kannavad
kuniks oleme koos
õnnelikud ja kerged
ja kui ka kukume
katki ja koledaks
siis vähemalt koos

22.juuni.14

vesikasvud

hommikupäikeses on veel tunda
lõppeva suve hõngu
tuliseid päevi ja sooje öid
viimase niidetud muru magusust
kuid ööõhk kannab endas juba
sügise krõbedat hingust
näpistab sõrmi ja nina
ja külmetab hinge

selles sügiseootuses
muutuvad mu juuksed
kestvat rahu ihates vesikasvudeks
ning suurel järvel sõudes
üle ning läbi selle tüünuse
kibelevad mu varbad juurduma
siia samasse mudapõhja
ning vajuma talveunne

kevade hakul tärkan uuesti
läbi järvepinna
ning suveks saavad mu silmadest
maailma esimesed sinised vesiroosid

03.09.2014 hommikul

tähed

tõenäoliselt lõpetan oma elu
elades koos kellegagi
kellesse ma pole kunagi armunud olnud
lihtsalt seetõttu
et meie praod kattusid
aga mitte piisavalt
ning me sattusime neid mörtima
samasse seltskonda

kui kuud ei saa
kõlbavad tähed samamoodi
ning kõigil on kedagi vaja
inimene pole loodud üksi elama
lisaks majanduslikud kaalutlused
jagatud üür
suurem kogus toitu mitmele
kahe tassi jagu kohvi

tõenäoliselt lõpetan ma
seksides elu lõpuni kellegagi
kellesse ma pole kunagi armunud olnud
isegi kui armastan
sest lihtsalt juhtus nii
ning olen peaaegu rahul
et niigi läks

04.11.2014

räpasuse poeesia

kogu maailm lõhnab nagu
sigaretid ja kange alkohol
ja intensiivselt nõnda
kui üritan mitte olla
mitte tunda mitte mõelda
kõik endast välja tantsida
higistada oma pooridest
kõik mis sinust jäänud
pesta nahalt juustest
voodist ja mõtetest

kogu mu maailm lõhnas
kui sigaretid ja kange alkohol
tollel ööhommikul
ja pehmelt malbelt nõnda
kuigi situatsiooniliselt
oli see ebapuhas ja nilbe
ent räpasuse poeesia
pesid helgeks mu tunded
glorifitseeris armastus
nüüd olen tagasi alguses

09.11.14

lihahimu

et olla koos sinuga
pean tapma endas naise
pean tapma tunded
mis niigi juba käärivad
kurbuse joobuvaks veiniks
pean tapma hoolimise
pean unustama helluse
ja vajaduse selle järele
pean maha suruma endas
kõik tärkavad õrnused
nii suulised kui kehalised
ning vajaduse hoolitseda
sest need teenivad mulle
vaid vastamatuse piinlikkust
ning äratõmbumise elektrilööke
ainsana jääb naisest minus
alles domineeriv lihahimu
selle tunnetest puudutamata
jääd õhkava lööma paistel
käin veel end soojendamas
sinu seltsis ja sängis
sest kui naine minus on surnud
on mujal ju külmemgi veel

30.11.14

mis nüüd saab

mis nüüd saab

mitte midagi ei saa
nagu ikka
ma leian endale kellegi
ja elan elu lõpuni
õnnelikult

aga kui korra rongist maha jääd
siis on ikka see tunne
mis peatuses seistes
mahajäetud
sest rong läks ju ära
üks minut enne sind
kolm minutit enne aega
ning iga järgmisega
jääd sa ainult hiljaks
jääd alati hiljaks
igale poole
see tunne ei lähe ka ära

sinu õnneks muidugi
ei jää see vaid tunde tasandile
vaid sa hilinedki
kohtumistele ja inimestesse
ning jäädki ripakile
armuma ära alati siis
kui rong on juba läinud
inimene juba alla andnud
ja edasi liikunud

mis nüüd saab
saab seda et ma elan
oma elupäevade lõpuni
ja leian endale kellegi
keda sama arv päevi
igatseda

24.12.2014