***

Tahaks võtta nõela ja niidi 

ning parandada ajakangas 

kõik augud ja rebendid ja valed lõimed. 

Ja õmmelda külge tagasi tiivad, 

mida ma endalt koguaeg rebin. 

Ning tõusta jälle lendu, nagu palju kordi varem. 

 

Kuid tuleb hoopis vihm 

ning peseb ajalõimelt pisarad ja vere, 

augud jäävad. Ja mälestused. 

 Tiivad vettivad läbi 

ning iga langev piisk 

on nagu karistus nende rebimise eest, 

endalt ja teistelt. 

[august/08]