***

lamades sel sininiiskel poolvarahommikul esimesed päikesekiired silmas eelnenud öö kütkes ning püüan vankumatult oma peas ridastada eilseid lembuseid veel enne kui nad koltuvad oma iseäralises aususes kohmetuvad ning sulnilt uutele jahimaadele hulbivad

nad lehvitavad mulle enne haihtumist jätavad mu vastu tärkavat päeva ihuüksi ekslema oma ajusünnituste võpsikusse jäntide mõttemõlgutuste rapikusse ning ogaruste rägastikku kui üritan neist lahtipuserduda paiskub mõttekäärude vahelt õhku enesetundeusaldamatuse mürk mis mu hetkeks halvab

seepeale tõmbad justkui mõttelugerina mind omaenese trilemmade vahelt sinu tõsimeelselt lihtsasse embusesse

17.mai.2014 Käsmus