kullatud kapjadel sortsid
käivad ringi mu peas
nad lubavad kalliskive
ja haldjatolmu
mis tulevikust varastatud
rääkides sealjuures mesikeelselt
et nende vastu võtmine
on täiesti loomulik
nii peaksvõikski elu käima
helevalgetel tiibadel tuvid
käivad samuti ringi mu peas
nad kriiskavad kolekiledalt
tunnetades sortside lähedust
kuuldes ne mesimagusaid sõnu
kraaksudes kombekuse kõrgusest
kui suurimast investeeringust ellu
samas puistates mind üle
tolmunud sõnade trellidega
üks väike segaduses tüdruk
käib kah veel ringi mu peas
kuulab külastab sortse
vaatab kalliskivide sära
tema peale laskuvad tuvid
tahtes tõmmata teda sealt ära
aga tüdruk muudkui seisab
muudkui pöörates pöörates pead
ja tema enam mitte midagi ei tea
2.mai.2013
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar