***

Su sõnad, mu kallis, on sulakuld.
Neist janunevad mu kõrvad.
Ma ootan neid nagu puhastustuld,
mis ärapõletavad mu hingetõrvad.

Sa oled mu kaitsja ja pääsetee.
Sind usaldan rohkem kui ennast.
Mu eneseleidmise kevadeveed
paned voolama, trotsides ennast.

Sest ju vajaksid sinagi tuge
ses maailmas möllavas tormis:
leida saaksid et elutule,
mis sus säraks ja hoiaks sind vormis.

Seeasemel mind aga hoidma pead
mu enese kiuste ju jalul.
Ja seda vist ise sa ainsana tead,
et miks ja kui kaua veel talud

mu käitumist, lapsikut, rumalat.
Sulle sõrgade vastuajamist.
Ning et kohtlen sind nagu jumalat.
Sult ootan ma maailma rajamist.

Ma ei paku ju midagi vastu.
Sinu töö on tasustamata.
Mu tõttu ei toimu sus kasvu
ning su hing on asustamata.

Su sõnad, mu kallis, on sulakuld.
Neist janunevad mu kõrvad.
Veel näitad mu maailmas sa suunatuld
ja hoiad ära mu enesemõrvad.

[29/01/2011]